Usk ja kirik

"Hoolitse siis, et valgus, mis on sinu sees, ei oleks pimedus!" Lk 11:35

Usk peab sinu ellu tooma tuge, lootust, ligimesearmastust, arendama sind sinu parema mina poole. See on raske teekond, otsida oma eluga valgust meie ebatäiuslikus maailmas, kuid see on võimalik.

"Minu religioon on väga lihtne. Minu religioon on lahkus." Dalai-laama

"Suurim rikkus on hinge rikkus." Prohvet Muhamed

"Kes ei armasta, see ei ole tundnud Jumalat, sest Jumal on armastus." 1Joh 4:8

Siin maailmas ei ole täiuslikke inimesi ja kuna inimeste kogumid moodustavad erinevad organisatsioonid, siis pole ka täiuslikke organisatsioone. 

Kirikuliste seas on palju toredaid ja väärikaid usklikke. Inimesi, kes otsivad  enda ellu valgust, proovivad elu elada südametunnistuse järgi ning aidata abivajajaid.  

Kahjuks on ka teistsuguseid näiteid, kus usuorganisatsiooni eesmärgid hägustuvad ja kuigi hoitakse välist avalikku väärikust, siis sisuliselt kohtad  suuri egosid, lõputut võimumängu, ärakasutamist, jagelemist raha pärast ning tohutut silmakirjalikust.  

Minu kogemus näitab, et kiriklikud organisatsioonid on suuremas osas just viimasena kirjeldatud näite esindajad.  Seega kirik ei ole mitte ainult vaimujõu andja, vaid tal on võime inimest ka vaimselt hävitada.

Selleks, et oma hingerahu säilitada, tuleb ennast destruktiivsusest (inimesed, töökoht, organisatsioonid jne.) eraldada  - sinna alla mahuvad  vajadusel ka organiseeritud religioon ja vaimulikud.

Me ei saa muuta inimesi, kuid saame hoida iseennast ja sellega meie lähedasi. Usu jaoks on vaja südant, mitte kirikust saadud pitsatiga paberit, mis kinnitab, et oled usklik. 

Usk ja religioosne organisatsioon ei pea käima käsikäes. 

Mitte kõik, kes käivad kirikus, ei otsi valgust ja valgust otsivad inimesed ei ole alati kirikuga seotud. 

"Võib elada kirikuta, aga ei saa elada usuta" Fred Jüssi